Galene

  Uus kodusadam Tegelikult oli meil seal aastal valmisolek hooaega alustada suhteliselt vara: kuna kellelgi jalg kipsis polnud vms, siis saime varakult põhja värvitud ja muud hooaja ettevalmistused kaldal ära tehtud.   Küll aga läks aega laevukese vettelaskmisega, sest polnud selgust, kus täpselt saab olema meie kaikoht. Õigupoolest algaski see hooaeg suhteliselt pöördeliste sündmustega ning hooaja märkimisväärseimaks sündmuseks saab ilmselt lugeda kodusadama vahetuse ning Aivari saamise Kalevi Jahtklubi liikmeks. Kuna need protsessid võtsid mõnevõrra aega – pikalt oli ebaselge, kas siis ikkagi jääb jahtklubi sadamas kaikoht vabaks ning kui juba selgus, et jääb, siis polnud ikka veel selge, milline. Seega ei saanud ka sissetõstet ära tellida.   Lõpuks pandi meie purjekas vette ja kai äärde täiesti tagaselja – samal ajal kui me Islandil olime. Seejuures uputati veel ära ka Galene kapteniiste, mille uputajad siiski ise umbes nädalakese  julgust kogudes ja vee sooje...

Jaanipäeva purjeretk oli sel aastal pigem ebatraditsiooniline või võib ka öelda, et uudne formaat. Kuna kehvapoolsed ilmaprognoosid ning Aivari mitte veel sportimist, sh tõsimeelset purjesporti võimaldav jalg ei lubanud nädalast merereisi plaani võtta, regasime ennast kolmepäevasele eskaadrisõidule Soome, jättes endale võimaluse viimasel hetkel veel ka ringi mõelda. Kuna aga ilmaprognoose päev-päevalt pigem paremaks kõpitseti, siis mingit põhjust ringi mõelda ja minekust loobuda ei tulnud. Eskaadrisõit toimus Lennusadama purjetajate eesvedamisel, väidetavalt ka juba väikestviisi traditsioonina ehk et oli juba kolmas kord eestlastel kambakesi ehk suurema armaadaga jaanipäeval Soomet vallutama suunduda.  Niisiis startisime meie laupäeval 22.juunil varavalges, st mõni minut enne 9-t Piritalt, ülejäänud jahid Lennusadamast ka ca 9 ning kuskil merel pidi üritama sappa saada ka nn Neeme-mees. Mõned osalejad olid aga juba eelmisel päeval ees ära läinud, aga Soomes jõuguga ühinemas, kokku ...