11.06.2022. Selle aasta esimene pikem (st ööbimisega) väljasõit tuli õigupoolest ilma pikalt ette planeerimata. Lihtsalt reedel nädalavahetuse ilmaprognoosi vaadates paistis, et võib tulla üks selle suve parema ilmaga nädalavahetusi – 2 päeva suhteliselt sooja, ilma vihma ja tormita ilma. Niisiis tundus, et võiks kuskile merevaatega restorani sööma minna. Kuigi selleks on lihtsamaid ja kiiremaid mooduseid kui minu pakutud variant, leidis see spontaanne plaan heakskiitu nii kapteni kui Aira poolt. Seega bronnisin Ruhe’sse laua ning lisaks tõmbasin kõne Neeme sadama kaptenile ja palusin, et meile ka kaikohta hoitaks, kuna jube mage lugu oleks, kui restos on küll laud olemas, aga ei pääse maale. Kapten ka nõustus, et see oleks väga mage lugu ja lubas, et koha leiame.
Et õhtusöögi ajaks kohale jõuda, sõitsime laupäeva hommikul kell 11 välja. Tuul osutus veel vaiksemaks kui lubatud, nii et purjega liikudes oli kohalejõudmise prognoos 12-1 paiku öösel, seega aeg-ajalt tegime mootoriga tempot. Aga vahepeal vaikselt purjega ukerdada oli selles mõttes väga mõnus, et sai päikestki võetud, rääkimata külma veini lürpimisest. Niisiis, vahelduva eduga nii purje kui mootori abil liikudes jõudsime ligi tunnike enne restoranibroneeringut kohale. Sadamakapten küll lubas kellegi kai peale vastu saata, aga ei silmanud me seal kedagi. Õnneks oli vaba külaliskoht kohe näha ja tuulevaikuse tõttu ka sildumine ilma kõrvalise abita käkitegu, nii et panime ennast paika ja just siis kui ma üsna avalikult pluusi vahetasin, jõudis kai peale see appi saadetud mees, kes paraku oli jõudnud sadamasse veidi peale meid. Kapten oli tal käskinud appi tulla, öeldes, et mingi naine tuleb. Nähes, et naine päris üksi siiski pardal pole, ta süükoorem hilinemise pärast vähenes.
Meil jäi enne restoraniminekut ikka veel vaba aega üle, niisiis otsustasime Neeme külas väikse tiiru teha. Ainsaks kaardile märgitud vaatamisväärsuseks oli tuletorn, nii et otsustasime, et see tuleb siis kindlasti üle vaadata. Ütleme nii, et ei olnud just kõige mastaapsem vaatamisväärsus ega muljetavaldavaim majakas mida nähtud. Aga kaunid merevaated ja idülliline sirelihekkidega ääristatud külavahe tegid jalutuskäigu siiski mõtestatuks.
Ilm oli veel piisavalt soe ja päikseline, et Ruhe
väliterrassile koht sisse võtta, kuigi esilagi häiris nina adruhais. Aga eks
nina harjub, nii et selleks hetkeks, kui söögid lauda jõudsid, hais enam isu ei
rikkunud. Toit oli ootuspäraselt hea, ehk et tasus meresõit selle nimel ette võtta. Purjekaga tuleku ilmne eelis
autoga tuleku eest oli aga see, et keegi ei pidanud kaine juht olema, vaid
suundusime restost purjeka pardale, kus veel mõned unejoogid tegime ja keerasime
siis kajutitesse magama.
Ainuke jama, mis õhtul oli, oli see, et elektrit ei saanud,
kuna kail olevad kapid olid lukus ning kapteniga enam kontakti saada ei
õnnestunud. Õnneks aku pidas piisavalt vastu, nii et õlled-veinid püsisid ka
järgmisel päeval külmas.
Hommikul ilmus välja ka sadamakapten, seega saime arved
klaaritud. Lisaks pakkus kapten fantastilist võimalust soetada endale Neeme
sadama jakk või pusa vms, aga nii suureks Neeme sadama fänniks ma esimese
külastuse põhjal kohe ei saanud, et oleks tahtnud selle suurepärase võimaluse
ära kasutada. Muidu sadam on täitsa nunnu, lisandväärtus on kahtlemata
suurepärane sadamarestoran Ruhe. Puuduseks see, et on vaid üks WC/dušš, nii et
kui jääda pikemalt duši alla lödistama, moodustuks ilmselt ukse taha looklev ja pahur järjekord ristis jalgadega
inimestest. Ja teine puudus , nagu juba mainitud, oli see, et meil elektrit
saada ei õnnestunud, aga see oli veits oma viga, et ei märganud varem kaptenilt
küsida. Tegelikult oleks ise saanud kenasti elektrikapi võtme kätte, seega edaspidi sinna sattudes teame, kust see võtta.
Hommikul oli õnneks akul piisavalt vurtsu sees, niisiis saime
peale hommikusööki kohe startida. Tagasiteel saime jälle üsna erinevaid
tuuleolusid nautida, õigupoolest oli hetki, kus tuuleolusid üldse polnud. Tänu
sellele möödus tagasitee ka pideva riietumise tähe all. Aga kokkuvõttes oli see
mul üks väga tunnustamisväärne idee – oli väga mõnus nädalavahetuse väljasõit.
Tasub teinekordki midagi sarnast ette võtta. Suvel on väikesadamates mõnus
fiiling ning sadamarestoran üks nauditavamaid kohti, kus õhtusöök võtta.