Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et… uut poissi meie klassi ei tulnud ja üldse oli kogu 2020 aasta suhteliselt sündmustevaene, kui koroona-levikut elu põnevaks tegevate sündmuste hulka mitte lugeda. Pigem sai vist kõik alguse sellest, et mäletatavasti oli meie vanal Kräsulil glamuuri vähevõitu ja kõpitsemist jällegi üksjagu. Niisiis oli juba paaril-kolmel viimasel aastal tavaks, et kui ma Aivarilt küsisin, mida ta sünnipäevakingiks tahaks, siis vastuseks tuli, et uut purjekat. No ma suhtusin sellesse vastusesse ikka mõnda aega nii, nagu ta oleks küsinud igavese nooruse eliksiiri või muud sellist pigem ulmevaldkonda kuuluvat ning niisiis tõid sünnipäevad aastast aastasse jälle uue pettumuse. Eriti muidugi eelmine nn koroona-aasta, kus sünnipäeva oli plaanis suurejooneliselt Las Vegases tähistada, kuid lõpuks kujunes aasta ainsaks välisreisiks mõnepäevane Läti-tuur ning aasta highlight oli pigem suvine purjereis vana Kräsuliga Hiiumaale ja ...
